Saturday, March 24, 2018

Euroopa ühisvastus Venemaale

Mida siis ikkagi võtab ette Euroopa Venemaa üha väljakutsuvama tegutsemise osas? Seda küsimust
esitatakse üha enam ja tõsisemalt. Küsiti ka minult:
---
Kui veenev on Euroopa vastus Venemaale.
Euroopa vastus tervikuna ja Eesti vastus eraldi mõjub tõsiseltvõetavana ainult juhul kui seda tehakse koordineeritult.
Diplomaatide väljasaatmine ise-enesest ei avaldaks Venemaale suuremat mõju, seda survevahendit kasutatakse pidevalt kõikvõimalikel juhtudel ning kuulub pigem rutiini kui millegi erakordse rubriiki. Kuid ühine väljasaatmise sõnum on hoopis teine. Venemaad on alati hämmastanud ja ärritanud see, kui Euroopa eraldi ja Lääs tervikuna teevad midagi ühise rindena. Mitte igaüks oma huvide, vaid üheskoos ühiste väärtuste kaitsel. Selline solidaarsusele tuginev tegutsemine meenutab Venemaale ühte väga lihtsat asjaolu – lääneriikidel on liitlasi ja Venemaal neid pole.

Kas see võib olla Eestile ohtlik?

Vastus sellele küsimusele tuleneb eelmisest vastusest. Jah kindlasti võiks vaenuliku reaktsiooni esile kutsuda misiganes meiepoolne tegu, olgu selleks diplomaatide väljasaatmine, nn Magnitski nimekirja alusel sissesõidukeelu rakendamine või Nordstream-2 projektile vastuhakkamine. Kuid kui me tegutseme ühiselt koos oma liitlastega, siis on ka riskid suuresti maandatud.
---
Teema oli eilse AK esimene ja põhiline süzhee, minu jupike algab u 10:50 paiku

1 comment:

Mad Max said...

Venemaa korralekutsumine on nagu mingi neetud nõiaring.

Allan Espenberg kirjutab eilses Õhtulehes nii:
"Ükski maailma riik pole julgenud seni Putinile piiranguid seada. Samal ajal näevad venemaalased, et lääs kardab Venemaad ja Putinit ning on oma presidendist veelgi rohkem vaimustuses. Mida rohkem lääneriigid riiki survestavad, seda üksmeelsemalt venemaalased käituvad ja tegutsevad."