USA plaanib hakata hakata sihikindlalt tegutsema Venemaa mõjutustegevuse vastu Euroopas ja Euraasias. Selle jaoks loodud fondile (Countering Russian Influence Fund) eraldatakse 250 mln USD ning hakatakse ootama konkreetseid tegevusaruandeid.
USA Venemaa-vastaste sanktsioonide uuest lainest rääkides keskendutakse peamiselt nende sanktsioonide majanduslikule aspektile, mõjule energia- ja relvakaubandusele jne. Kuid nüüd USA presidendi poolt vastutahtsi allkirjastatud dokument sisaldab muudki huvipakkuvat.
Meie mätta otsast ehk põnevaim on punktis 254, millega sellele fondile määratakse mitte ainult rahastus, vaid ka ülesanded.
Kõige lähtepunktiks on tõdemus, et Venemaa tegeleb mõjutustegevusega Euroopa ja Euraasia, sh eks-NSVL riikides, pakkudes ressursse parteidele, mõttekodadele, ja muudele ühendustele, mis külvavad usaldamatust ja (võõra-)viha oma riikides ja ühiskondades. Samavõrra on probleemiks Moskva-poolne korruptiivsete praktikate ja propaganda levitamine.
Tööülesannetena määratletakse siis lühidalt järgmised punktid: aidata kaitsta sihtriikide kriitilisi infrastruktuure, sh valimismehhanisme küberrünnakute eest; võidelda korruptsiooni vastu ja tugevdada õigussüsteeme; tegeleda humanitaakriisidega Venemaa poolt rünnatud Gruusias ja Ukrainas; edendada õigusliku ja poliitilise teadmise levikut; aidata võidelda vene propaganda vastu; tuvastada ning paljastada desinformatsiooni.
Alates selle akti allkirjastamise kuupäevast tuleb esitada kõigepealt 90 päeva pärast ja hiljem iga aasta aruanded Venemaa poolt kontrollitud meedia ja Venemaa poolt rahastatud mõjutustegevuse kohta.
Sihtriikidena määratletakse eelkõige NATO ja EU liikmesriigid, aga ka laienemisprotsessis olevad riigid: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Makedoonia, Moldova, Kosovo, Serbia ja Ukraina.
Nagu ilmselt iga teise seadusaktiga, nii tuleb ka siin vaadelda eraldi sellesse kirjapandud teksti ja hilisemat elluviimist. Mitte iga otsus eraldada raha ja asuda tegutsema ei vii reaalsete tegudeni ja seos loodetud ning saavutatud eesmärkide vahel on tihtilugu veelgi ähmasem. Üldiselt pole seaduste lugemine just kõige köitvam tegevus, kuid see ligi 70-leheküljeline ja enam kui 300-punktine materjal tasub poliitika-huvilistel silmadega üle käia, kasvõi nendes punktides kus räägitakse Venemaa survetamisest vägede väljaviimiseks Ukrainast, Gruusiast ja Moldovast.
Igatahes on siitnurga poliitika-vaatlejatel ja muudel analüütikutel mida oodata. 90 päeva pärast peavad laekuma põnevad aruanded, sest seaduseandja on kohustanud esitama neid avalikult, mööndes küll et sinna juurde võivad kuuluda salastatud lisad.
Aga kõige lõpuks pakun sellise kerge suvise mõtiskluse korras arutleda selle üle, et kui ergu tulega süttiks meie peas põlema ohulamp, kui samasuguse tegevuskava ja vastava rahastuse paneks lauale meie idanaaber?
—
lugu ilmus siin
—
ekraanitõmmis tehtud siit
No comments:
Post a Comment