Tuesday, May 17, 2016

Kremli parempoolsed käed


Kreml kasutab mõnuga ära Euroopa parempoolseid ja muid rahulolematuid. See ei tee igat rahvuslast veel automaatselt Kremli tööriistaks, kuid peaks andma tõsise hoiatuse – teid võidakse "instrumentaliseerida"!

Hiljuti toimus Peterburis Euroopa parempoolsete jõudude kokkutulek. Venemaa rahusvaheline konservatiivne foorum (muuseas, pöörake tähelepanu ainuüksi veebiaadressile, http://realpatriot.ru/ - kõnekas, kas pole?).

Toimus see asi teist aastat järjest, nii et sellest võib välja lugeda Venemaa soovi saada rahvus-konservatiivsete jõudude keskuseks. Eks seda öeldi ka otsesõnu välja.

Milleks seda Kremlile vaja?
Need Euroopa riikide esindajad, kes pidasid vajalikuks kohaletulekuga protsessi heaks kiita, ülistasid erineva innukustasemega Venemaa rolli tõeliste euroopalike väärtuste hoidmisel, USA ülemvõimu ja muu homopropaganda tagasihoidmisel. Meie kõigi lemmik-soomlane Johan Bäckman kinnitas taas, et tegelikult on Venemaal sõna- ja muid vabadusi rohkem kui kuskil mujal.

Kui aga jätta nimed ja muu teisane info kõrvale, siis tasub mõelda, miks Venemaa tegeleb Euroopa parempoolsete (radikaalide) toetamisega? See ei tulene Kremli meeskonna enda erilisest lembusest parem(-äärmuslike) ideede vastu. „Tuu pole ilu, tuu om hädä pärast“ nagu öeldakse.

Asi selles et Kremlit ärritab Euroopa Liit. Eriti aga ärritab see kummaline metamorfoos, mis toimub euroopa poliitikutega, kui nad kogunevad suuri otsuseid tegema.

Ärritav euroopalikkus
Kui enamik nondestsamadest poliitikutest on kodus, rääkides oma kodupublikuga ja/või vene saatkonna esindajatega, siis näivad nad täiesti mõistlike inimestena. Kokkuleppimis võimelised (договороспособные) ja mõjutatavad.

Aga nüüd vaadake mida nad teevad, need va poliitikud, kui nad kogunevad Brüsselisse!? Nad lepivad kokku mingites euroopalikes väärtustes, jahuvad midagi rahvusvahelisest õigusest ning – oh õõva ja raevu – kehtestavad Moskva suhtes mingeid sanktsioone. Mille eest!?! Krimm on Venemaa osa ja üleüldse me pole ju süüdi!

Novat ja nüüd need kontorid, kes peavad tegelema Venemaa huvide kaitsmisega, vaatavad siis Euroopas ringi, et keda ja mida saaks selle va euroopalikkuse vastu ära kasutada? Keda otsib igasugune värbaja? Mõistagi rahulolematuid. Euroopastumise protsess kutsub absoluutselt loomulikult esile rahulolematust ja vastasseisu ... ning see pole kategooriates „hea“ või „halb“. See on loomulik, inimlik vastuseis muudatustele.

Ja nendele rahulolematutele, kes on paratamatult poliitilisest peavoolust eemal, seetõttu ka „äärmuslasteks“ hõlpsasti tembeldatavad, on väga lihtne ka toetust avaldada. Kutsud nad kohtumisele, avaldad sellest fotod ning muudad kodus veelgi marginaalsemaks. Õpetad möödaminnes kasutama radikaalseid meetodeid, et „õiglust taastada“ jne. Kuid see on juba tehniiks.

Varjatud kodune oht
Sellel kõigel on ka oma varjukülg. Toetades parempoolseid, (äärmus-)rahvuslikke jõude välismaal, annab Kreml signaali ka oma parempoolsetele, et „õiget asja ajate poisid“. Ning sestap on sügiseste parlamendivalimiste eel oodata Venemaal taaskord Rodina jt analoogsete jõudude aktiveerumist. Kuid seda ei saa Kremli tajujuhid lubada.

Või noh, saavad, kuniks nad oletavad et suuadavad protsesse kontrolli all hoida ja õigel hetkel omaenda äärmusrahvuslikud jõud ja hääled pihustada. Kas aga suudavad?

------
pilt võetud siit

No comments: