Venemaa on eraldanud Teisest Maailmasõjast endale sobiva osa (nn Suure Isamaasõja) ning tähistab selle algust ja lõppu, luues toimunu ümber enda jaoks sobivat retoorilist keha. Sel moel üritatakse olematuks rääkida Nõukogude Liidu rolli sellesama sõja vallapäästmisel ja koostööd Hitleriga, õigustada Euroopa ümberjagamist, pisendada või suisa olematus vaikida liitlaste rolli ühise võidu saavutamisel jne.
Tõsi küll, seekordses pidukõnes tehti kohmakavõitu reveranss nende poole, kes oma kohalolekuga aitasid pidustusi nö rahvusvahelisemaks muuta. Viide India ja Mongoolia rollile kõlas siiski veidi kentsakalt, eriti võttes arvesse et India isesesivus alles peale nimetatud sõja lõppu.
Tänapäevast olukorda puudutav kõne osa sisaldas aga üsna vähe uudest. Viide ebaõiglasele unipolaarsele maailmakorrale ja nö sõjalis-blokilisele mõtlemisele on kõlanud Putini suust juba aastaid. Ehkki seekord jäi NATO otseselt nimetamata, on teated nimetatud organisatsiooni aegunud ja suisa kahjuliku olemuse kohta kõlanud korduvalt. Missugune peaks olema alternatiivne julgeolekuorraldus, mida tähendab Putini poolt soovitavana mainitud regionaal-universaalne organiseerumine, jäi lühikeses pidukõnes mõistagi avamata. Oletatavasti sisaldab see mõjusfääride eraldamist kõigile piisavalt väärikatele jõududele. Kas mõjusfääri kuuluvad rahvad sellega ka nõus on, jääb taolisest mõttekäigus väheoluliseks.
---------
tekst kirjutatud BNS palvel
No comments:
Post a Comment