Thursday, July 22, 2010

kaks vastust Kosovo teemal

ERR küsib, mina vastan:

> Kas (ÜRO Rahvusvahelise kohtu) otsus oli Teie hinnangul ootuspärane?


ÜRO kohtu otsust sisuliselt hinnata ei ole minu pädevuses, kuid
ootuspäraseks võib seda pidada kindlasti. Sisuliselt on kohtu otsusega
kattuva hinnangu juba eelnevalt andnud paljud riigid, sealhulgas Eesti -
tehes seda läbi Kosovo iseseisvuse tunnustamise.

> Kuidas see otsus võib Teie arvates mõjutada teisi iseseisvust taotlevaid
> piirkondi?

Otseselt ei mõjuta taoline otsus midagi, seda enam et ta ei ole oma
olemuselt juriidiliselt siduv, vaid ainult nö konsultatiivne.

Teisalt ei pane see meelt muutma ka neid, kes on poole juba kindlalt
valinud. Kes oli Kosovo iseseisvumise poolt, jäävad seda ka edaspidi ning
sama kehtib ka vastaste arvamuse osas.

Kuid kaudselt annab ÜRO kohtu Kosovo-teemaline otsus loomulikult
lisakindlust kõigile eraldumis-meelsetele.

Eriti põnevaks muutub aga nt Venemaa reaktsiooni jälgimine, kes ühest
küljest on rääkinud Kosovost kui pretsedendist võrdluses Abhaasia ja
Lõuna-Osseetiaga, teisalt aga on tuliselt toetanud Serbia territoriaalset
terviklikkust. Retoorilisi uperpalle võib oodata kindlasti mõlemast
laagrist.

----------
toimetet kujul ilmus asi siin.

Saturday, July 10, 2010

Pärnu hansapäevade kaja Venemaal

Harva juhtub, et Venemaa ajakirjanduses Eestist hästi kirjutataks. Viimatised rahvusvahelised hansapäevad Pärnus aga tõestavad vastupidi. Vastukaja pakatab positiivsusest.

Suurimaks kajastajateks on loomulikult Venemaa enda hansalinnad, kes ka seekord siin kohal olid. Muuseas, kas teadsite, et nn Uude Hansasse kuulub 13 linna Venemaalt?

See, et nende 13 hulka kuulub nt Novgorod ja Pihkva, ei üllata ilmselt kedagi. Novgorodis toimusid eelmised Hansapäevad ja Pihkva sai korraldusõiguse just nüüd ja siinsamas ehk Pärnus. Tõsi küll, need toimuvad alles 2033.aastal.

Nii huvi pärast toon ära kogu nimekirja. Kui mitme puhul teil kulmud imestusest kerkisid? Belozersk, Ivangorod, Kaliningrad, Kingisepp, Pihkva, Smolensk, Tver', Tihvin, Toržok, Tot'ma, Veliki Novgorod ja Veliki Ustjug. Viimasena ehk 13 Venemaa linnana liitus nendelsamadel Pärnu päevadel ka Vologda, saades ühtekokku 176.liikmeks ühenduses.

Vean kihla, et nii mõndagi nendest nimedest polnud te isegi kuulnud, ehkki enamik Venemaa hansalinnu oli ka Pärnus kohal. Kuid olgu, see pole ka oluline.

Muuseas, iga uus liituja peab tõestama, et tal kunagi ka ammuse Hansaga mingit kokkupuudet olla olnud. Tollesama Vologda kandi linnade sidus-looks olla hansa-aegse Lüübekist pärit saksa kaupmehe eneseotsingu rännud Venemaal, mille käigus ta pöördus õigeusku ja võttis endale nimeks Prokopi.

Aga nüüd siis vene meedia peegelduse juurde. Tuleb tunnistada, et aastake enne Pärnu hansapäevi peeti vajalikuks mürgiselt märkida, et üritus toimub vaatamata neonatsismi ilminguile Pärnus. Seda probleemi olla tõestanud nii omaaegne kurikuulus lugu saksa vormis kujuga kui eelmise linnapea sünnipäevatamine vastavas mundris.

Nüüd aga ei kohta enam midagi sellist. Kõik vene ajakirjanduses nähtud Pärnu ja Hansa teemalised tekstid on vähemalt neutraalsed-kirjeldavad või siis suisa positiivsed.

Piiritaguse Pihkva ajakirjandus kajab siiani erinevatest ülevaadetest, üks parem kui teine. Räägitakse nii üritusest endast ja Pärnust kui sellisest.

Pihkva linnapea Ivan Tsetserski pajatas meedia vahendusel usalduslikus vormis sellest, kuidas ta kondas mööda Pärnu linna ringi, külastades pisemaidki tänavaid ja viimaseidki nurgataguseid. Imestledes jagas ta oma muljeid – kui puhas ja korras kõik on. Kõikjal korralik sillutis ja majad nii puhtad, puud valgustatud, aiad värvitud ja puha. Ja et väikese 70-tuhandese linnakese kohta on tervel 80 hotelli!

Erilise uskumatuse-seguse vaimustusega räägib Pihkva linnapea Pärnu turust: et kui kabe ja viisakas koht! Tõepoolest, Pihkva turud on kaugelt vaatamisväärsusest ning vähegi viisakam turuplats naaberlinnas võib jätta mulje ekstra peo tarvis ülesvuntsimisest.

Ka Novgorodi rahvas imestas, et Pärnus ilmselt polegi kombeks lagastada – prügikaste pole kuigi tihti, aga kõik on ikkagi nii puhas. Ning lisades, et vaatamata eelarvamusele pole näha mingit vaenu vene keele ja inimeste suhtes. Rahvas olla lihtsalt tagasihoidlik, mida tõestavat kasvõi see, et ka saksa külaliste suhtes ei näidatud välja ülepurskavat vaimustust.

Tõsi küll, novgrodlased ei jäta ka märkimata, et Pärnu üritus jäi nende omale alla. Aga ega siin pole ka imestada, riigi-poolne rahasüst Novgorodi ülevuntsimiseks oli üüratu – ühtedel andmetel lausa viis miljardit rubla. Sealsete väike- ja keskmiste ettevõtete käive kogu protsessi käigus aga koguni 42 mlrd RUB.

Kuid jäägu see teiste rahakotis sorimine meist kaugele. Tundkem rõõmu toimunust.

Omaaegne Hansa oli suur poliitika. Nii suur, kui toonase Euroopa selles kandis üldse aeti. Nüüdne Hansa on mõnusam ja inimlikum. Selle tasandil asju ajades võib nii mõnigi müüt mõraneda ja suur poliitika oma kurja ilme kaotada.

Karmo Tüür
05.juuli 2010

PS Muuseas, Pihkva ei peagi võib-olla oma esimeste hansa-katsetustega suisa kolmkümmend aastat ootama. Nö esmaproov võiks toimuda juba 2013, mil Pihkvas planeeritakse nö vene hansapäevi. 10 juulil peaks Novgorodis sõlmitama ka Vene hansalinnade liidu lepe. Ehk saavad siis uue hingamise sisse ka Venemaa hansaportaalid, mida on kogunisti kaks: kaasaegse välimusega http://hanse-portal.ru/ (mille ajaarvamine on peatunud Novgorodi pidustuste järel) ja põhjalikum http://www.rus-hanse.ru/main.htm


------

lugu ilmus Pärnu Postimehes 10.07.2010

Thursday, July 1, 2010

Hümn vene nanotehnoloogiale

http://www.youtube.com/watch?v=HPUgVFMgbv4&feature=player_embedded

kohati on sõnamäng .... ummmm ... pikantsevõitu ;)
video