Monday, September 22, 2008

Veider vaikus Valgevenes


Valgevenes on viimasel ajal kuidagi väga vaikne. Kas see võiks ennustada lähenevat tormi?

Sel pühapäeval, 28.septembril toimuvad Valgevenes parlamendivalimised. Kas olete selle kohta mingeid uudiseid kuulnud? Ilmselt mitte. Esmapilgul võib selline küsimus isegi kohatu tunduda, sest palju me ikka teame kuskil mujal toimuvate valimiste kohta. Kuid kui meenutada seda tantsu ja tralli, mis Valgevenes viimaste valimiste eel, ajal ja järel on toimunud, tundub asi suisa kummaline.

Praegu aga on maailma juhtivates meediakanalites Valgevene osas vaikne ja rahulik, justkui poleks mingeid kirgi ja intriige olnudki. Valgevene enda ajalehed näivad magavat sama rahulikku und.

Vagurad lehed
Ajaleht Sovetskaja Belorussia, mida tasub vaadata juba ainuüksi selle nimetuse pärast, rääkis viimati valimistest septembri keskpaiku, andest mõne sõnaga ülevaate
kandidaatidest. Et 110 kohale on 279 pretendenti, enamik neist kõrgharidusega ja keskmine vanus 46 aastat. 89 kandidaati esindavad mingit erakonda, neist 63 opositsioonilist. Üllatav on üks arv – praegusest parlamendi Esindajatekoja koosseisust kandideerib uuesti vaid kolmandik ehk 34 saadikut.

BelGazeta aga
räägib, et suurima opositsioonierakonna – Valgevene Rahvarinne – kandidaatide hulgas olla puhkenud vaata et mäss. Kuna kohus keeldus osasid kandidaate registreerimast, pidanuks kõik Rahvarinde kandidaadid end taandama. Kuid nüüd olevat 15 kandidaati 19’st keeldunud asja pooleli jätmast.

Belorusskie Novosti
teatab, et probleem olla ühine kogu ühinenud opositsiooni – Demokraatlike Jõudude Ühenduse – jaoks. Vaatamata sellele, et sündis otsus mitte tunnistada valmiskampaania õiglaseks ja demokraatlikuks, soovib enamik opositsionääre osaleda nii valimistes kui vaatlemises.

Lõhenenud opositsioon
Suurimaks probleemiks ongi Valgevenes seni olnud mitte valimised kui sellised (mis siiski ju toimuvad) ega isegi mitte vildakas kampaania, vaid häältelugemine. Nõrgimaks kohaks on piirkondlikud valimiskomisjonid, mille koosseisu määramise kohta puuduvad igasugused kriteeriumid – see on aga kogu süsteemi kõige nõrgem lüli, nagu
ütles Valgevene Keskvalimiskomisjoni juurde nõuandva häälega kuuluv opositsiooniesindaja Vladimir Romanovski.

Loomulikult pühendab suur osa lehti tähelepanu Valgevene presidendi Aleksander Lukashenka intervjuule, mille too andis briti ajalehele Financial Times ja saksa Frankfurter Allgemeine Zeitungile. Muuseas, see intervjuu
olla sündinud Lukashenka enda soovil.

Selles intervjuus rõhutas Lukashenka, et Valgevene pole mitte ainult Euroopa naaber, vaid ka geograafiline keskpunkt. Juba oma geograafilise asendi tõttu pidavat Minsk olema avatud nii Venemaale kui Euroopale.

Kas Lääs tunnustab?
Positiivse signaalina saab tõlgendada Lukashenka kutset eurooplastele tulla valimisi vaatlema. Tõsi küll, peale seda intervjuud levitas presidendi pressibüroo teadet, mida läänes
tõlgendati juba kui ähvardust. Et kui Lääs ka seekord ei tunnista Valgevene valimisi demokraatlikuks, lõpetab Minsk oma püüdlused läheneda Euroopaga.

Mitmedki vaatlejad on arvanud, et Lääs pigistabki seekord silma kinni, soovides pigem omada Minskiga dialoogi. Kõrvaltvaataja jaoks on aga põnevaim küsimus – kas kõik jääbki nii vaikseks? Kas seekord ei tulegi meeleavaldusi, telklinnakuid ja muud, millega Valgevene poliitiline protsess viimaste valimiste aegu kuulsaks sai?

Valgevenet lähemalt tundev ning sealset viisat ootav Silver Meikar igatahes arvab, et sellel korral Oktoobri väljakule telklinnakut ei tule: "Lukashenka on suutnud aktiivsed opositsionäärid rohkem tasalülitada, kui kunagi varem."

Karmo Tüür
21.09.2008

No comments: