Venemaa kaitseb meid

Venemaa Föderatsioon hoolitseb oma kaasmaalaste eest. Kas pole kena kuulda? Ning eriti kena on seejuures, et enamik lehelugejaid kuulub sellesse kategooriasse. Nii et – palju õnne, seltsimees kaasmaalane, sinu eest hoolitsetakse!

Kõige mõistlikum on kohe selgeks teha, kes on seltsimees ja kes mitte. Et siis kellel on mõtet edasi lugeda. Ja kellel kadestada. Ning üldse – seadust tuleb ju tunda. Eriti kui see puudutab meid.

Õnnelike hulka kuulub neli kategooriat. Kõigepealt Venemaa kodanikud. No see on selge. Oma kodanike eest hoolitsemine on iga riigi kohus. Kes ja kuidas on selleks kodanikuks saanud, on muidugi omaette küsimus. Näiteks piiriäärsetes alades kipuvad õite paljudel olema kohe mitu passi. Aga no olgu, sellega on siiski kõik lihtne ja mõistlik.

Teiseks. Inimesed, kellel oli NLiidu kodakondsus ja kes elavad endistes liidu-vabariikides. Ükskõik, kas on saanud siis uue kodakondsuse või on jäänud sellest üldse ilma. Seega siis ilmselt suurem osa headest eestimaalastest. Ka mina. Muuseas, tean ise vähemalt ühte sellist eestimaalast, kes pole võtnud mingit kodakondsust, sest tema väitel pole tal selleks vajadust. Ta on ikka veel Nõukogude kodanik. Vähemalt oma südames. Ja see kõlab uhkelt, kas pole?

Kolmandaks emigrandid. Ehk siis kõik need, kes on välja rännanud Venemaalt (ükskõik mis nime see ka tol hetkel ei kandnud) või Nõukogude Liidust. Mis kõlab ka uhkelt. Ja jällegi on ükskõik, kas seesinane emigrant on saanud uue kodakondsuse, elab uue kohas elamisloaga või on suisa kodakondsusetu. Tean jällegi neid, kes on olnud nõuka-kodanik ja nüüd Venemaalt välja rännanud. Tea, kas need on topelt-kaasmaalased?

Neljandaks – ja nüüd palun valvsust – järeltulijad. Kõigi eelpoolnimetatud kategooriate esindajate omad. Väljaarvatud tiitulrahvuse esindajate omad vastavates riikides. Ehk siis nt eestlaste omad Eestis. Või lätlaste omad Lätis. Tõsi küll, segaseks jääb, mis saab eestlaste järeltulijatest Lätis. On nad nüüd siis kaitsealused või mitte? Aga vähemalt minu lapsed on sellest ilust ilma nagu niuhti. Juhul kui nad muidugi Lätti ei sõida.

Vot siis selline lugu. Aga et te, head kaasmaalased, teaksite, millest te seni oma teadmatuse tõttu olete ilma jäänud, siis mõned arvud. Ainuüksi Moskva linnapea eraldas sel aastal kaasmaalaste toetuse tarvis ajavahemikuks 2009-2010.a. 800 miljonit rubla (u. 340 miljonit EEK). Peterburg pisut pikema programmi tarvis (kuni 2011) 200 miljonit RUB (85 milj EEK).

Hiljuti Venemaal läbiviidud küsitlus näitab, et enamik venemaalasi (78%) peavad vajalikuks kaasmaalaste kaitset ning ainult 6% ei pidanud seda tarvilikuks. Küsitlejad pakkusid kaitsemehhanismidena välja erinevaid sanktsioone. Poliitilisi sanktsioone pidasid heaks vahendiks pooled küsitletutest (53%), majanduslikke vähem (23%) ning sõjalisi vaid 2%. Hea seegi, kas pole?

Nii et, seltsimehed kaasmaalased, me võime olla rahulikud. Meie eest hoolitsetakse. Õnneks mitte sõjaliste vahenditega.

(pildil Norra kaasmaalastele mõeldud saidi eelmise aastvahetuse-aegne kujundus)

Karmo Tüür
29.07.2008