Wednesday, December 19, 2007

Kokkupõrkepunkt Kosovo

Kui kaks poisikest kaklevad mängupüstoli pärast, siis pole asi tavaliselt mitte selles püstolis, vaid enesekehtestamises. Et kes jääb peale, kes on kõvem tegija ja kes edaspidi määrab mängureeglid.

Antagu mulle andeks selline ülilihtsustav võrdlus, kuid see tuleb pähe, kui vaadelda jagelemist Kosovo iseseisvuse üle.


Suurte huvid
Kosovos põrkuvad erinevad huvid, alates pisikestest ja kohalikest kuni suurte ja kaugeteni. Enamik eemaltvaatajatest lubab endale seda, et vaatab üle ja läbi kohalikest huvidest, muredest ja tragöödiatest ning räägib nö suurest pildist. Teeme seda meiegi.

Kosovo – iseseisvuda sooviv tükike endisest Jugoslaaviast, nüüd Serbiast – on üks paljudest punktidest, kus ristuvad Venemaa ja nn Lääne huvid.

Tavapärased kommentaarid Venemaa poolt taolistele arengutele (nagu nt Gruusia püüdlused välja rabeleda Venemaa mõju alt jne) kõlab üsna ühtemoodi – kõige taga on USA käsi. Et nende riikide juhtkond on kinni makstud ja nad tegutsevad vastavalt USA saatkondadest antavatele juhtnööridele.

Kui tähelepanelikumalt kuulata, siis kostab samadest lausetest halvasti varjatud solvumine – miks need kohalikud ei kuula hoopis Moskva soove, miks ei käi nad hoopis Venemaa saatkondades?

Venemaa õigustatud ootus?

Võib ju küsida, et mis alust on Moskval loota, et temaga arvestataks eks-Jugoslaavia küsimustes? See, et tegu on ikkagi LõunaSlaaviaga (otsetõlge Jugoslaaviast) ehk siis hõimlastega, on õige ainult osaliselt.

Olulisem on see, et Venemaa oli otsene osaline tolle kunstliku moodustise lagunemise järgses konfliktis, täpsemalt – serblastele aru pähe panemises, seega sõja lõpetamises. Meenutuseks – serblaste poolt Kosovos läbiviidud tapatalgu peatamiseks oli NATO Serbiat juba 6 kuud pommitanud, kuid asi ei paistnud lahenevat. Moskva vahendusel suudeti asi siiski peatada ning Venemaa lootis selle eest endale sõnaõigust. Tegelikult näidati Moskvale ag
a trääsa, Pritsina lennuvälja hõivanud Vene väed piirasid ümber NATO üksused jne.

Tookordne, Jeltsini-aegne nõrk ja siseraskustes Venemaa neelas alanduse näiliselt vaikimisi alla. Kuid on neid, kes väidavad, et tegu oli viimase piisaga karikasse ja selle solvumise ajel upitati nõrga ja läänesõbraliku Jeltsini asemel pukki tarmukas Putin.

Oli see nüüd nii või mitte, kuid nüüd ajab Moskva Kosovo võimaliku iseseisvumise osas jäigemat joont. Esiteks väidab ta, et Kosovo riigi rajamine rikuks põhimõtet, mis on peale II Maailmasõda suutnud hoida Euroopat uute konfliktide eest – see on piiride muutmatus. Teiseks, et Kosovo ühepoolse iseseisvumise tunnustamine tähendaks punni eest tõ
mbamist separatismitünnilt. Eks ta õige ole – vähe on neid riike Euroopas, kus poleks eraldumishimulisi piirkondi.

Halb eeskuju
Tavaliselt viitab Venemaa laieneva Euroopa nõrgale lülile – Gruusiale või siis Moldaaviale. Et näete – nendel mõlemal on ju ka oma separatistlikud regioonid ja kui te lubate Kosovol eralduda, siis miks ei võiks sama juhtuda ka siin.

Kuna nii Gruusia kui Moldova kõnealused piirkonnad – Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Transdniestria – on Venemaa mõjualused, siis näib taoline äh
vardus ka tõsine. Sest tõepoolest, kui nt Saksamaa tunnustaks Kosovo iseseisvumist, siis miks ei võiks Venemaa tunnustada nt iseseisvat Abhaasiat?

Arvan siiski, et nii lihtne see asi pole. Taolist ühepoolsete iseseisvumiste ahelreaktsiooni on Venemaal vähemalt sama palju põhjust kart kui Lääneriikidel. Kui keskmine Euroopa riik suudab oma regioonide elanikele pakkuda pika-ajalist stabiilsust, siis kas suudab seda ka Venemaa? Hetkel on nafta- ja gaasihinnad laes ja elu ilus, aga mis saab siis kui
olukord muutub?

Seega on täiesti mõistetav Venemaa vastuseis Kosovo iseseisvumisele. Esiteks ei soovi ta saada uuesti ja lõplikult alandatud – näeb ta ju ennast kui omamoodi garanti Serbia terviklikkusele – ja teiseks pole Moskvale taolist halba eeskuju lihtsalt vaja.

Järeldus – kui Kosovo iseseisvumist on võimalik mingi kriisi abil edasi lükata, siis Venemaa selle tekkimisele ka kaasa aitab. Lihtsalt selleks, et näidata, et ta pole kaklust veel kaotanud. Paraku võib sel juhul mängupüstol osutuda tõsiseks relvaks ja ohuks paljudele.

Karmo Tüür
19.12.2007

---------------------------------------

In Kosovska Mitrovica, a city divided into two parts by the river Ibar (the Northern district being inhabited by Serbs, the Southern by Albanians), flags call upon Russia's help in defending Kosovo.

No comments: