Eesti paikneb russofoobia edetabelis 11.kohal. Täpsemalt küll ajaleht Postimees, mille „russofoobia taset” hinnatakse tasemele miinus 11. Vähemalt väidab nii vene veebisait e-generator.ru
Igasugused edetabelid on ikka olnud ajakirjanduse lemmik. Annab ju taoline tabel kohe selge pildi, et kes on kõvem ja kes vähem tegija. Kuidas selline tulemus saadakse ja kas sellega ka midagi tõsist peale annab hakata, on juba ise küsimus.
Selle edetabeli koostajad lubavad lugejale anda ülevaate, kui kriitiliselt või positiivselt on maailma ajalehed Venemaa suhtes. Tabel näitab, et kõige kriitilisemaks jääb USA väljaanne Newsday (-43) ja kõige positiivsemaks Kanada Morning Star (+27). Leedu ajaleht Lietuvas Rytas saab ainukesena neutraalse hinnangu 0.
Kokku vaadeldakse 27 väljaannet kümnest riigist. Miks just neid ja miks nende hulgas ka Postimees? Autorid põhjendavad oma valikut nii – tegu on väljaannetega, mis rääkisid G8 kohtumisest ja mille lood olid ilmunud tõlgitult vene portaalis inosmi.ru
Ausalt öeldes on selline valiku-põhimõte küsitav. Portaal inosmi.ru teeb küll tänuväärset tööd, tuues venekeelse lugejaskonna ette jooksvalt maailma ajakirjandusest lugusid, mis ühel või teisel moel Venemaa jaoks olulised on. Kuid portaali valikuprintsiip on ikka sama, mis enamikus meediakanaleis – võimalikult huvi-, seega eelkõige intriigi pakkuvad.
Kulme paneb kergitama ka tüüpiline viga, kus pealkiri lubab üht, aga loo sisu räägib millestki muust. Foobia tähendab teadupärast hirmu. Uurimuses aga vaadeldakse-mõõdetakse kirjutiste kriitilisust. Hirm ja kriitika ei ole aga ju ometigi võrdsisulised mõisted.
Kolmas küsitavus on ka hinnanguskaala, mille kohaselt lood said olla kas positiivsed, põhjendatult kriitilised või põhjendamatult kriitilised. Elementaarne loogika ütleb, et kui skaala on kolmeastmeline, peaks see olema negatiivne-neutraalne-kriitiline.
Ühesõnaga, kui tegu oleks tudengi-uurimusega, siis oleks tööle väga keeruline panna positiivset hinnet. Kui, siis ainult tehtud töö ja algupärase lähenemise eest. Aga kui see negatiivne hinnang kõrvale jätta, siis avaneb ikkagi huvitav pilt.
Enamik väljaandeid on Venemaa suhtes kriitilised. Keskmine kriitilisus -17, positiivsus vaid 11. USA eri väljaandeid on uurimuses tervelt 12, millest nö positiivi poolele jääb vaid 3, saab keskmiseks hindeks -11. Sama mis Eesti e. Postimehe tulemus, kas pole?
Seega, maailma ajakirjandus (vähemalt selle vaadeldud osas) on Venemaa suhtes G8 kontekstis kriitiline. Kas see peaks panema mõtlema, milles on põhjused?
Uurimuse autoreil on aga vastus juba ette valmis. Mida tugevamaks muutub Venemaa, seda kriitilisem olevat muu maailm. Või nagu väidetakse kirjutises – seda russofoobsem.
Huvitav järeldus, kas pole? Selle kohaselt saab uue valguse ka see, miks Venemaal nii kriitiliselt suhtutakse Eestisse. Ju me oleme siis nii tugevad.
Karmo Tüür
17.06.2007
Allikas: http://www.e-generator.ru/news/index.php?print=8255
Igasugused edetabelid on ikka olnud ajakirjanduse lemmik. Annab ju taoline tabel kohe selge pildi, et kes on kõvem ja kes vähem tegija. Kuidas selline tulemus saadakse ja kas sellega ka midagi tõsist peale annab hakata, on juba ise küsimus.
Selle edetabeli koostajad lubavad lugejale anda ülevaate, kui kriitiliselt või positiivselt on maailma ajalehed Venemaa suhtes. Tabel näitab, et kõige kriitilisemaks jääb USA väljaanne Newsday (-43) ja kõige positiivsemaks Kanada Morning Star (+27). Leedu ajaleht Lietuvas Rytas saab ainukesena neutraalse hinnangu 0.
Kokku vaadeldakse 27 väljaannet kümnest riigist. Miks just neid ja miks nende hulgas ka Postimees? Autorid põhjendavad oma valikut nii – tegu on väljaannetega, mis rääkisid G8 kohtumisest ja mille lood olid ilmunud tõlgitult vene portaalis inosmi.ru
Ausalt öeldes on selline valiku-põhimõte küsitav. Portaal inosmi.ru teeb küll tänuväärset tööd, tuues venekeelse lugejaskonna ette jooksvalt maailma ajakirjandusest lugusid, mis ühel või teisel moel Venemaa jaoks olulised on. Kuid portaali valikuprintsiip on ikka sama, mis enamikus meediakanaleis – võimalikult huvi-, seega eelkõige intriigi pakkuvad.
Kulme paneb kergitama ka tüüpiline viga, kus pealkiri lubab üht, aga loo sisu räägib millestki muust. Foobia tähendab teadupärast hirmu. Uurimuses aga vaadeldakse-mõõdetakse kirjutiste kriitilisust. Hirm ja kriitika ei ole aga ju ometigi võrdsisulised mõisted.
Kolmas küsitavus on ka hinnanguskaala, mille kohaselt lood said olla kas positiivsed, põhjendatult kriitilised või põhjendamatult kriitilised. Elementaarne loogika ütleb, et kui skaala on kolmeastmeline, peaks see olema negatiivne-neutraalne-kriitiline.
Ühesõnaga, kui tegu oleks tudengi-uurimusega, siis oleks tööle väga keeruline panna positiivset hinnet. Kui, siis ainult tehtud töö ja algupärase lähenemise eest. Aga kui see negatiivne hinnang kõrvale jätta, siis avaneb ikkagi huvitav pilt.
Enamik väljaandeid on Venemaa suhtes kriitilised. Keskmine kriitilisus -17, positiivsus vaid 11. USA eri väljaandeid on uurimuses tervelt 12, millest nö positiivi poolele jääb vaid 3, saab keskmiseks hindeks -11. Sama mis Eesti e. Postimehe tulemus, kas pole?
Seega, maailma ajakirjandus (vähemalt selle vaadeldud osas) on Venemaa suhtes G8 kontekstis kriitiline. Kas see peaks panema mõtlema, milles on põhjused?
Uurimuse autoreil on aga vastus juba ette valmis. Mida tugevamaks muutub Venemaa, seda kriitilisem olevat muu maailm. Või nagu väidetakse kirjutises – seda russofoobsem.
Huvitav järeldus, kas pole? Selle kohaselt saab uue valguse ka see, miks Venemaal nii kriitiliselt suhtutakse Eestisse. Ju me oleme siis nii tugevad.
Karmo Tüür
17.06.2007
Allikas: http://www.e-generator.ru/news/index.php?print=8255
No comments:
Post a Comment