Thursday, August 17, 2017

39. veerandtund väliskommentaatoriga: Ants Liimets: Narva välissuhtlus – kas kohalik välispoliitika või pragmaatiline läbikäimine?


Veerandtund väliskommentaatoriga: Ants Liimets: Narva välissuhtlus – kas kohalik välispoliitika või pragmaatiline läbikäimine? Saatejuht Karmo Tüür



– Oled 23 aastat olnud Narva linnasekretäri ametis, seega on sul selle “rindelinna” tegemised läbi-lõhki teada. Piiriäärse linnana on Narval loomulikult rohkem välis-suhtlust kui mõnel kesk-maal oleval asumil. Kas oletus, et vähemalt pool välissuhtlusest on Venemaaga, peab paika?

– Ideaalmaailmas on parlamentaarses riigis parlament asjade otsustaja ja valitsus, sh välisminister oma ministeeriumiga, selle tahte pelk täideviija. Pärismaailmas kipub ministeeriumis olema rohkem nii pädevust kui järjepidevust ja parlamendil on pigem konsulteeriv roll. Kuidas see on nüüd KOV tasandil – kas Narva volikogu määrab linna välissuhtluse ehk ajab oma nö välispoliitikat või on ka siin jäme ots täideviija ehk linnavalitsuse käes?

– Ilmselgelt oled sinagi pidanud sadu kordi vastama küsimusele: “kas Narva on järgmine?” Mina küsin aga teisiti – kas Narvas on tunda nö petliku rohujuuretassandi koostööponnistusi, katseid kosida Narvat kui mugavat ja hädavajalikku piiritagust pruuti?

---
saade järelkuulatav siit
---
pilt võetud siit

Wednesday, August 16, 2017

Kas Kim blufib jälle?

Kas Põhja-Korea liider blufib või on ta reaalselt valmis andma raketilööki? Teisalt, kas USA võib teha ennetava rünnaku?

Hetkel on Põhja-Korea käed vabamad, neid ei seo miski, kuna niigi elatakse permanentse sõja tingimustes. USA aga teab, et erinevalt Süüriast võib antud juhul vallanduda tõsine ja väga verine lokaalne konflikt.
------
lühi-intervjuud sel teemal saab lugeda siit
------
pilt võetud siit

38. veerandtund väliskommentaatoriga: Erkki Bahovski välisteemadest Eesti ajakirjanduses


Veerandtund väliskommentaatoriga: Erkki Bahovski välisteemadest Eesti ajakirjanduses. Saatejuht Karmo Tüür



„Diplomaatia“ ja diplomaatia

Ajakirjandusel on peale papa-jansenliku rahvavalgustuse veel mitmeid rolle. Meedia mitte ainult ei peegelda, vaid ka kujundab maailma, välisteemade puhul ehk isegi suuremal määral.
Väljastpoolt sissepoole. Välistemaatika Eesti ajakirjanduses laiemalt – missugune see pilt on?
Seestpoolt väljapoole. Rahvusvaheliste suhete ja välispoliitika teemal sõna võtmine on tegelikult ka mingil määral riigi välise maine kujundamine, olgu siis tegu säutsuga sotsiaalmeedias või pikema uuriva/mõtestatud kirjatükiga erialases väljaandes. Missugune on see Eesti pale, mis väljapoole paistab?
Arvamuste paljususe piirid. Demokraatlikus riigis on loomulik, et iga asja kohta on eriarvamusi – olgu siis rahvusvaheliste suhete kohta laiemalt või Eesti välispoliitika kohta kitsamalt. Kuid kus on siin nö lubatavuse piirid?
---
saade järelkuulatav siit
---
sõnamull isetehtud

Korea ähvardusest rünnata USA’d


Raadio 4 küsis:



Kas see tähendab Kolmanda maailmasõja algust?

Kas Korea raketid on tegelikult võimelised jõudma Guami või koguni USA mandriosani?

Sanktsioonide võimalik mõju Põhja-Koreale?

Kas ja kes saaks olla vahendajaks / rahulepitajaks?



salvestis kuulatav siit



pilt võetud siit

Tuesday, August 15, 2017

Venemaa mõjutustegevuse vastane fond


USA plaanib hakata hakata sihikindlalt tegutsema Venemaa mõjutustegevuse vastu Euroopas ja Euraasias. Selle jaoks loodud fondile (Countering Russian Influence Fund) eraldatakse 250 mln USD ning hakatakse ootama konkreetseid tegevusaruandeid.

USA Venemaa-vastaste sanktsioonide uuest lainest rääkides keskendutakse peamiselt nende sanktsioonide majanduslikule aspektile, mõjule energia- ja relvakaubandusele jne. Kuid nüüd USA presidendi poolt vastutahtsi allkirjastatud dokument sisaldab muudki huvipakkuvat.

Meie mätta otsast ehk põnevaim on punktis 254, millega sellele fondile määratakse mitte ainult rahastus, vaid ka ülesanded.

Kõige lähtepunktiks on tõdemus, et Venemaa tegeleb mõjutustegevusega Euroopa ja Euraasia, sh eks-NSVL riikides, pakkudes ressursse parteidele, mõttekodadele, ja muudele ühendustele, mis külvavad usaldamatust ja (võõra-)viha oma riikides ja ühiskondades. Samavõrra on probleemiks Moskva-poolne korruptiivsete praktikate ja propaganda levitamine.

Tööülesannetena määratletakse siis lühidalt järgmised punktid: aidata kaitsta sihtriikide kriitilisi infrastruktuure, sh valimismehhanisme küberrünnakute eest; võidelda korruptsiooni vastu ja tugevdada õigussüsteeme; tegeleda humanitaakriisidega Venemaa poolt rünnatud Gruusias ja Ukrainas; edendada õigusliku ja poliitilise teadmise levikut; aidata võidelda vene propaganda vastu; tuvastada ning paljastada desinformatsiooni.

Alates selle akti allkirjastamise kuupäevast tuleb esitada kõigepealt 90 päeva pärast ja hiljem iga aasta aruanded Venemaa poolt kontrollitud meedia ja Venemaa poolt rahastatud mõjutustegevuse kohta.

Sihtriikidena määratletakse eelkõige NATO ja EU liikmesriigid, aga ka laienemisprotsessis olevad riigid: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Makedoonia, Moldova, Kosovo, Serbia ja Ukraina.

Nagu ilmselt iga teise seadusaktiga, nii tuleb ka siin vaadelda eraldi sellesse kirjapandud teksti ja hilisemat elluviimist. Mitte iga otsus eraldada raha ja asuda tegutsema ei vii reaalsete tegudeni ja seos loodetud ning saavutatud eesmärkide vahel on tihtilugu veelgi ähmasem. Üldiselt pole seaduste lugemine just kõige köitvam tegevus, kuid see ligi 70-leheküljeline ja enam kui 300-punktine materjal tasub poliitika-huvilistel silmadega üle käia, kasvõi nendes punktides kus räägitakse Venemaa survetamisest vägede väljaviimiseks Ukrainast, Gruusiast ja Moldovast.

Igatahes on siitnurga poliitika-vaatlejatel ja muudel analüütikutel mida oodata. 90 päeva pärast peavad laekuma põnevad aruanded, sest seaduseandja on kohustanud esitama neid avalikult, mööndes küll et sinna juurde võivad kuuluda salastatud lisad.

Aga kõige lõpuks pakun sellise kerge suvise mõtiskluse korras arutleda selle üle, et kui ergu tulega süttiks meie peas põlema ohulamp, kui samasuguse tegevuskava ja vastava rahastuse paneks lauale meie idanaaber?



lugu ilmus siin



ekraanitõmmis tehtud siit

Munintsipaalne murendamine


Venemaa kasutab teadlikult nö kesktaseme koostööd, näitamaks Lääne sanktsioonide-poliitika silmakirjalikkust. Olgu selleks kas riiklikud ettevõtted või kohalikud omavalitsused, eesmärk on üks ja lihtne – tõestada kõigile, et jutud Lääne ühtsest hinnangust Venemaa tegudele pole muud kui tühi jutt.

Kremli mainekujundajatele on antud tööülesanne näidata, kuidas tegelikult kõik tahavad Venemaaga koostööd teha. Väga lihtsalt öeldes: iga hinna eest kustutada kõigi mälust olukord, kus Venemaa liider jääb rahvusvahelisel kohtumisel üksi lõunalaua taha konutama (jutuks on piinlik ja kurb seik 2014.a G20 tippkohtumiselt).

Näiteid eri tasandi pingutustest selle nimel on palju, kõige lihtsamad nendest on iga taseme investeeringute ligimeelitamistest. Investoreid jahivad kõik, kuid praegu on Venemaal iga sissetoodav välisfirma või –investeering poliitilise tähtsusega ja vastavalt ka esitletav.

Petlikult pehme rohjuuretasand

Kohalike omavalitsuste tasemel koostöö on tihtilugu ekslikult tajutav kui nö rahvadiplomaatia osa. Et see on midagi sellist pehmet ja süütut nagu teatritruppide, laulukooride või spordimeeskondade omavaheline läbikäimine. Rohujuure tasand või nii. Tegelikkuses see nii paraku pole.

Kohalikud omavalitsused on samavõrra oma riigi lipu hoidjad kui nt presidendi kantselei või parlament. Toon mõned lihtsad näited, kuidas nö süütut ja pehmet koostööd tipptasemel politiseeritakse ja omamoodi „streigimurdmisena“ esitletakse.

Maikuus toimunud Piirialade koostöö Foorumil lausus Venemaa Föderatsiooninõukogu spiiker Valentina Matvienko, et taolise taseme kontaktid on kõige vähem kahjustatud Lääne poliitilisest survest. Parim tõestus sellele – piirialade koostöö leppe sõlmimine Eesti ja Venemaa vahel.

Juunikuus kohtusid Krasnodaris Venemaa ja Saksamaa linnade esindused. Taolise ürituse riikliku tähtsuse rõhutamiseks sõitsid kohale ja esinesid kõnedega mõlema riigi välisministrid, rääkides sõprusest ja koostööst rahvaste vahel.

Riiklik russofoobia?

Taolisi näiteid võiks tuua veel ridamisi, kuid nende kõigi sõnum on üks. Et Lääneriikide kodanikud tegelikult hirmsasti tahavad koostööd teha Venemaaga, aga ülaltpoolt (loe: Washingtonist ja Brüsselist) pealesurutud rumalad piirangud ei lase sellel toimuda. Et Venemaa pole midagi valesti teinud, tegu on vaid Ameerika poolt juhitud konkurentsivõitlusega Venemaa vastu. Riikliku russofoobiaga, kui soovite.

2019.a saavad Pihkvas toimuma Rahvusvahelised Hansapäevad. Taoline otsus anda Pihkvale nende korraldamise õigus toimus veel enne Krimmi annekteerimist. Peale seda on rida rahvusvahelisi üritusi Venemaal ära jäetud, seda enam saavad olema ära kasutatud kõik allesjäävad.

Pihkva oblasti ja linna esindajad tuustivad praegu kõikjal ringi, tagamaks riikliku tähtsusega ülesannet näidata enda juures kõiki lippe. Riigilippe. Nendesamade riikide lippe, mille riigimehelikumad esindajad räägivad sanktsioonide vajalikkusest karistuseks Venemaa neoimperiaalsete tegude eest. Nendesamade riikide lippe, mille omamehelikumad esndajad torkavad käe pihku ja ütlevad, et tegelikult on kõik hästi.

Rahvadiplomaatia on mõnikord ainus vahend, kuidas asju ajada, hoida lahti suhtluskanaleid jne. Kuid paraku on sellel täpselt samamoodi vähemalt kaks otsa nagu ka nö suurel diplomaatial. Igasuguses diplomaatias on olulised sõnumid, mida edastatakse ning oleks hea, kui need oleks omavahel koosõlas.



lugu ilmus siin



pilt võetud siit

Thursday, August 3, 2017

USA ja Venemaa suhetest sanktsioonide ajastul


Kuku raadio küsis: USA ja Venemaa traditsiooniliselt keerulised suhted on võtnud viimatiste USA kongressi vastu võetud ja Donald Trumpi allkirjastatud sanktsioonide tõttu sisse uue vindi. Venemaa peaminister Dmitri Medvedev on nimetanud toimuvat täiemahuliseks kaubandussõjaks.

– Meenutame, millega seoses USA täiendavad sanktsioonid Venemaale kehtestas?

– Tuletame meelde, milles need sanktsioonid seisnevad ja millise sektori pihta suunatud?

– Venemaa energiasektor ja relvatööstus, kui palju nad tegelikult pihta saavad või kannatavad kui oma toodangut eksportida ei saa?

– Euroopa Liit on väljendanud muret seoses sanktsioonidega, kannatada võivat saada ka Euroopa riikide osalusega ettevõtmised. See tundub mõneti kummaline, sest ka Euroopa Liidul on oma vastu võetud positsioonid ning sanktsioonid, kas need siis ühisettevõtmisi ei puudutanud?

– Kogu selles suhete sasipuntras näib Venemaa siiski olevat võitja, olles endast sõltuvaks teinud sedavõrd suure osa energiakriisis Euroopa. Või olen valesti aru saanud?

– Kui palju võiksid need sanktsioonid Venemaa energiasektorile Eestit mõjutada?

– Venemaa on vastanud sanktsioonidele 755 diplomaadi väljasaatmisotsusega ning kahe suvila konfiskeerimisega. On need adekvaatsed vastusammud? Tavaliselt saadetakse diplomaadid üksteise võidu välja.

– Kas on üleüldse prognoositav, võtavad lääne ja Venemaa suhted mingil hetkel normaalse kursi sisse või juhtub see pärast Putini surma ja/või tagandamist.



intervjuu ise kuulatav siit



pilt võetud siit